Tuskaroora vesiriis ehk metsik riis on pärit Põhja-Ameerikast, kuid kasvab ka Eestis Valguta Mustjärves. Botaanilises mõttes ei ole tegemist üldse riisiga, vaid Põhja-Ameerikast pärit soodes kasvava vesirohuga, mida indiaanlased korjasid. Pestud, kuivatatud ja kestadest puhastatud metsiku riisi terad on musta värvi ja kuni sentimeetripikkused. Vesiriis on hõrgu kergelt pähklise maitsega ning natuke sitke tekstuuriga. Sisaldab tavalisest riisist rohkem valku, sh asendamatut aminohapet lüsiini. Lüsiin tagab kaltsiumi omastamise ja osaleb kollageeni moodustumisel. Kollageenist aga moodustauvad omakorda kõhred ja sidekoed, millega võib olla seletatav liigeste töö taastumine pärast metsiku riisi pikaajalist tarvitamist. Vesiriisis on mitmeid vitamiine, nagu foolhape, niatsiin, B_6 -vitamiin ja riboflaviin. Mineraalainetest on tsinki, magneesiumi, kaaliumi, fosforit ja vaske. Enne keetmist tuleks vesiriis hoolega puhastada. Selleks pane riis keskmise suurusega kaussi ning täida kauss külma veega. Sega paar korda ning siis lase paar minutit seista. Mustus ja praht peaks selle aja jooksul pinnale kerkima, kus selle saab koos veega ära valada. Vesiriisi keetmine võib võtta kuni tunni, ülekeetmine teeb riisi tärkliseseks. Kui riisi enne keetmist mõni tund külmas vees leotada, siis väheneb keetmisaeg kuni 20-25 minutini. Eriti maitsev linnu- ja ulukiliha kõrvale. Bosto kaubamärgiga karpides on üks metsiku riisi segu ka Eestis müügil. MAI MASER , TOITUMISTEADUSE SELTS Vesiriis soovitatakse panna eelmisel õhtul likku ja keeta 3-4 korda suuremas koguses vees või puljongis 20 minutit. Selliselt valmistatud riisist saab organism kätte maksimaalselt toitaineid. Vitamiinide hulk küll väheneb valguse käes ja kuumutamisel, aga enamus mineraalaineid jääb alles. Mineraale omastab organism alati paremini toidust kui tablettidest. Kuid haiguse korral ei asenda vesiriis kindlasti ravimeid, sest pole teada, kui palju ja missuguseid vajalike aineid on valmis toidus säilinud.
Foorum